Soome lahes, Prangli külje all, asub pisike Aksi saar. Mõned nimetavad ka Väike-Prangliks. Esimesed elanikud saarele tulidki Pranglilt.

Aksist rääkides on muidugi paadiehitus üks esimesi märksõnu. Aksi meeste meisterdatud paadid olid hinnatud nii meie rannarahva seas kui kaugemalgi. Muide, just aksilased tõid 1905. aastal Soomest esimese paadimootori ja sellega sai hoo sisse mootorpaatide ajastu meie rannikul.

Aksi oli püsiasustusega saar aastatel 1797-1953. Saarel elas tuntud paadiehitajate Aksbergide suguvõsa ning oli 5 suitsu kokku pea 30 elanikuga. Aksilased olid tarmukad ja ettevõtlikud, kunagi oli siin lausa oma pisike kuueklassiline kodukoolgi. Enamus saarlasi põgenes teise maailmasõja päevil Rootsi ning viimased saarele jäänud inimesed sundasustati nõukogude võimu poolt 1953. aastal Pranglile. Enamik saarel olnud ehitisi on tänaseks hävinenud, kuid märke toimekast minevikust haarab külastaja pilk igal sammul. Praegu on saar aastaringselt koduks kahele inimesele ja hingelaul veel mitmetele, kes siin toimetavad ja saare heaolu eest seisavad.

Lisaks muljetavaldavale ajaloole on Aksi ka silmale ilus uudistada. On kukemarjanõmme, on kiviklibust jonnakalt pilvede poole püüdlevaid pihlapuid, liivaranda, oma pisike soo ja mõndagi muud.

Kui paljud pealinna läheduses asuvad saared kannatavad tihti turistiderohkuse ja lärmaka melu all, siis Aksilt leiab lühikese meresõidu järel õdusa ja rahuliku väikesaare olemise ka suvisel ajal.